Meie lood

Helena on AS Infragate Eesti üks omanikest, juhatuse liige ning infrastruktuuri projekteerimise valdkonna juht, kellest õhkub piiritut optimismi ja lõbusust. Oma valdkonnas on tal selja taga pikk haridustee. Erialalt on ta nimelt magistrikraadiga volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 8 ja tänu  töökogemusele on lisandunud ka diplomeeritud ehitusinseneri kutse. Kuna reaalained on olnud alati tugevaks küljeks, siis oli Tallinna Tehnikaülikooli astumine põlise tallinlase jaoks igati loomulik samm. Lisaks tugevale karjääri platvormile on ülikool Helenale eluks kaasa andnud mitmeid väga häid ja pikaajalisi sõpru. Spetsialiseerumiseks valis ta algselt üldehituse õppesuuna, kuid sõprade eeskujul sai lõpuks otsustatud keskkonnatehnika kasuks. „Sõbrad rääkisid mu pehmeks, et päästame maailma. Olime noored idealistid,“ meenutab Helena silmade särades õppevaldkonna vahetust. Üliõpilase elu sai elatud topelt, nii Tallinnas kui Tartus, kuna tulevane abikaasa õppis tol ajal Maaülikoolis.

Ülikooli kõrvalt sai tehtud tööd nii üliõpilasvalitsuses kui ka ehitusel objektijuhina. Viimane neist polnud päris tema tassike teed nagu Helena ise ütleb. Magistriõpingute lõpus kutsuti ta aga Infragate`i (endise nimega Eesti Veevärk) intervjuule. Nii sai karjääritee alguse samal ajal magistritöö kaitsmisega. Tänaseks on temast orgaaniliselt saanud ettevõtte omanik ja üks kolmest juhatuse liikmest, lisaks juhatuse liikme ülesannetele on Helena kanda nii välisruumi projektide juhtimine ja haldamine kui ka IT-valdkond. „Tööd ja tegemist on palju ning rööprähklemisega kaasneb vahel ka see, et mingi eluvaldkond kannatab. Ühelt poolt tekitab see stressi, kui teed kogu aeg midagi uut, aga tagantjärgi vaadates ongi just seetõttu kõik nii põnev ja äge olnud,“ mõtiskleb Helena eduka karjääri tagamaadest. Lai silmaring, oskus kiirelt ümber lülituda ning praktikapõhine lähenemine erialale annavad suure eelduse edukaks juhtimiseks, kuna nii tuleb ta toime ka kõige keerulisemate väljakutsetega ning oskab alati oma inimestega kaasa mõelda. 

Oma tüübilt on Helena inimeste inimene: „Mulle meeldivad inimesed ja ma vajan enda ümber inimesi. Ehkki olen kaugtöö ja kodukontori pooldaja, meeldib mulle endale, kui saan tõmmata piiri kodu ja töö keskkonna vahele. Oma inimestele pakume mõlemat võimalust, et oleks nii küünarnuki tunne kui ka vabadus oma ajakasutuse osas.“ Lisaks naudib Helena ka väljakutseid ning juba lapsepõlves oli ta väga julge ja iseteadlik. Nii näiteks teatas ta nõukogude võimu ajal kasvanud lapsena klassijuhatajale: „Meil ei ole näärid. Meie kodus on jõulud.“ Ise seejuures meenutades, et tegelikult kartis ta klassijuhatajat nagu tuld. Küllap see julgus tuli aga sellest, et peres on asjadest räägitud alati nii nagu need päriselt on. Ka pioneeriks Helena ei läinud ning andis sellest ka avalikult teada. See tõi kaasa mõningast narrimist koolis, kuid taolistest asjadest ei ole Helena end kunagi häirida lasknud ning on jäänud alati autentseks. Nii võttis ta põhikoolis osa juba laulvast revolutsioonist ning keskkooli astus juba vabas Eestis.

Esimese õppelaenu eest sõitis Helena bussireisile Euroopasse. Ebamugavatele ja kasinatele tingimustele vaatamata on mälestused sellest reisist eredad ja meenutamist väärt: „Me ei teadud, et Pariisis lauda istudes on kohvitass poole kallim, kui püstijalu juues. Nii jõime vaese inimese tundega selle ära ja tulime tulema. Ka Eiffeli torni tippu ronisime nii palju jala üles, kui vähegi andis, sest nii oli soodsam. Reisi kogemus andis juurde suure motivatsioonilaengu tulevikuks, et ennast mitte kunagi enam “vaesena” tunda.” Helena meenutab, et koolipõlves sai palju asju ise tehtud, kuna ajad olid teised. Ka see oli loomulik, et abikaasaga üürikorteris elati ühe palgast ning teise palk pandi korteri ostmiseks mitme aasta vältel kõrvale. „Kui tahta, siis on ka tänapäeval see kõik võimalik. Aga kui tahad kogu aeg elada hästi ja mitte milleski mööndusi ei tee, siis on mõnevõrra keerulisem,“ mõtiskleb Helena tänapäeva eluolu üle inimesena, kes on kõike ise omal käel teinud ja saavutanud. Samas leiab ta, et inimesed ja nende võimete piirid on erinevad ning see ei tee ühte inimest teisest paremaks ega halvemaks. Lahendustele orienteeritud inimesena ei kanna ta endast kübetki negativismi: „Mulle ei meeldi kiruda. Kritiseerida võib, kui mõeldakse kaasa, mida muuta ja paremini teha saaks. Lihtsalt lahmimine ei ole konstruktiivne kriitika. Mulle meeldib, et meie ettevõttes ei ole kunagi olnud pahatahtlikkust inimeste suhtes.“ Hambad ristis Andrese ja Pearu kombel vägikaika vedamist ning lollust Helena aga ei talu mitte karvavõrdki.

Ettevõtte tasandil on Helena silmis Infragate`ga saavutatud unistus luua tugev insenerettevõte, kelle juurde ise pöördutakse. Seejuures ollakse igal võimalikul moel toeks ka oma inimestele. „Juhatus on pigem insenere assisteeriv üksus kui ülemus. Meil on väga haritud inimesed tööl. Minu põhimõte on see, et ma ei nõua teistelt seda, mida ma ise ei tee. Meil on tugev seljatagune ja oma nähtamatu turvavõrk meeskonna näol,“ räägib Helena mõistliku ja austava suhtumise ning kambavaimuga kaasneva kindlustunde olulisusest. Samas on oluline, et lisaks stabiilsusele jaguks ka põnevust ja väljakutseid. Oma inimestelt ootab ta ennekõike sõnapidamist ja ausust, aga ka oma valdkonna tundmist ja korrektsust. Lisaks väärtustab ta, kui inimesed naudivad seda, mida teevad ning suudavad seejuures kaasa mõelda, ning iseseisvalt tegutseda. Tõeline insener ei tohi jääda mugavustsooni. Kõik eelnev kokku teeb ühest insenerist suure algustähega Inseneri. Eriti ägedaks peab ta seda, kui suudetakse kastist välja mõelda ning uusi töötavaid lahendusi leida. Nii meeldib ka talle endale lahendada esmapilgul lahendamatuna näivaid olukordi: „Lahendused on alati olemas! Tihtilugu peitub just lihtsuses võlu.“

Ehkki ettevõtet kutsub Helena hellitavalt oma neljandaks lapseks, on elus kõige tähtsam siiski perekond: „Ilma pereta oleks kurb olla. Loodan, et suudan lapsi kasvatada selliselt, et nad on iseseisvad ja neil on oma elu, kuid nad leiaksid alati tee tagasi vanematekoju. Nii mõtiskleb Helena elu tõeliste väärtuste üle ning loodab säilitada elus tasakaalu, mis looks pere kokkuhoidmise kuni lõpuni välja. Oma elu suurimaks õnnestumiseks peab ta kogu oma elu tervikuna: „Olen täna see, kes suudab oma perele ja lastele maksimumi pakkuda ja see kõik on ise saavutatud.“

Projektijuht ja omanikujärelevalve insener Sven on ettevõttes kõige pikemalt, juba 15 aastat töötanud. Varasemalt on ta juhtinud nii metallitsehhi kui ka saeveskeid ehitanud. Infragate`i tuli ta ettevõtte juhi Jüri kaudu siis, kui tema varasem töökoht tegevuse lõpetas. „Tulin siia seetõttu, et olin kokku puutunud nii ehituse kui projekteerimisega. Sellest on saanud juba 15 aastat. Vaevalt ma siit niisama ära lähen,“ muheleb Sven. Ta väärtustab, et läbi aegade on ettevõttes olnud väga kokkuhoidev kollektiiv ning alati on tööd olnud ja ei ole niisama molutamist nagu ta ise ütleb. Sveni jaoks on oluline ka Infragate`i hea maine: „Oleme omal alal üks  juhtivaid firmasid. Ettevõtte juht Jüri on oma erialal tuntud inimene ning erinevate erialaste organisatsioonide juhatuses. Siin töötamist ei pea häbenema. Alati on olemas ka kolleegide tugi ja mure korral leidub kindlasti keegi, kes on pädev oma kogemuste jagamiseks.“ Lisaks ei ole kunagi olnud probleeme vajalike töövahendite saamisega ning 15 aasta jooksul on ka palka alati õigel ajal makstud, seda olenemata, kuidas ettevõttel parasjagu läinud on.

Ka Liisi tuli ettevõttesse tutvuste kaudu. Enne seda oli ta töötanud kahes projekteerimise ettevõttes. Infragate`is on ta tööl olnud juba 11 aastat. Ehkki projekteerimist on ta teinud kooli lõpetamisest saati ja teeb seda siiani, siis on tema töövaldkond laienenud ning lisaks on juurde tulnud ka projektijuhtimine. „Põhikohaga projekteerin vett ja kanalit, kuid teen nüüd ka teede projekteerimist. On ühtviisi kiire ja põnev aeg. Tööd on palju ja projekte on olnud väga erinevaid arengukavadest kuni torustike projekteerimiseni. Ampluaa on suur ja siin saab teha mitmekülgset tööd,“ toob Liisi välja oma arengutee ettevõttes. „Tööaeg on paindlik ja keskkond sõbralik, mistõttu kuhugi mujale minna küll ei sooviks. Kuna tööd on erinevad ja saab palju suhelda, siis igav ei hakka,“ jagab ta rahulolu oma töökohast, rõhutades veel ka kokkuhoidva meeskonna väärtust. 

Hankejuht Angela on üks värskemaid töötajaid. Kuna eelnevad 20 aastat töötas ta mäendussektoris, kus väljastas ja taotles kaevandamiselubasid, siis tänane valdkond on võrdlemisi uus tema jaoks. Kui varasem töö nõudis pikaajalist dokumentidega tegelemist, siis nüüd tegeleb ta kiirete pakkumiste koostamisega, mistõttu nõuab tööga kohanemine veel aega, kuid juhtkonna hooliv ja mõistlik suhtumine on olnud suureks toeks. Ka kollektiiv tervikuna on teda väga hästi vastu võtnud. Oma töö spetsiifikas hindab ta erakordselt hästi välja töötatud dokumentatsiooni süsteemi: „Kõik on väga süstemaatiline ja on üles ehitatud nii nagu päriselt töö tegemiseks vajalik on, mistõttu see lihtsustab töötamist”. Infragate`is hindab ta eriliselt ettevõtte hoolivat suhtumist töötajatesse: “ Olgu selleks siis näiteks sünnipäevalaud, puuviljaneljapäev või ühised üritused” . Samuti ei pea juhatuse liikmete poole pöördumist kartma, kuna suhtumine on sõbralik ja mured kuulatakse alati ära ning leitakse probleemidele lahendused.

Hiljuti sai ettevõttes aasta töötamisest täis Keitil. Alguses tuli ta ettevõttesse poole kohaga tööle doktorantuuri lõpetamise kõrvalt. Tööpakkumise leidiski ta just kooli meilinglistist. Nüüdseks töötab ta aga täiskohaga tegeledes erinevate keskkonnaalaste teemadega. Nii on tema pädevuses projektijuhtimise abistamine ja hangete ettevalmistamine ning lisaks juhib ta väiksemaid projekte. „Seltskond on väga meeldiv ja mind võeti hästi vastu. Siin on väga soe ja sõbralik suhtumine ning kui on mõni probleem või on abi vaja, siis on kõik väga vastutulelikud,“ hindab Keit kolleegide igakülgset toetust. Oluliseks peab ta ka stabiilsust, kindlat palka ja paindlikku ent samas kindlat tööaega. Ka koolitused ning erinevad motivatsioonipaketid on väärtus omaette ning pidev töötajate heaolu edendamine. 

Eelnevalt ehituse projektijuhina töötanud Martin jõudis Infragate`i 11 kuud tagasi, siis kui juhtis Tartus ühe tänava projekti, millele Infragate järelevalvet teostas. Sealt kutsuti ta vestlusele ning vastastikuse sobivuse tõttu töötabki ta nüüd hoopis ise Infragate`i Tartu kontoris. „Meeskond on mõnus ja hea ning kõik sujub hästi. Hetkel vaatan protsessi teiselt poolt lauda. Kuna varasemalt ehituse projektijuhi positsioonil oli palju pinget, siis otsustasin tulla järelevalve poolele, et oleks enda jaoks rohkem aega,“ naudib Martin uut tööspetsiifikat.  

Riho tuli ettevõttesse seitse aastat tagasi otse ülikoolist. Tol ajal töötas ka tema isa siin, kelle kaudu ta vestlusele saigi. Alguses tegeles ta vee ja kanalisatsiooni arengukavade ja projektidega, kuid hiljem hakkas talle huvi pakkuma hüdrauliliste mudelite valdkond.  Kuna Infragate tegeles selleks ajaks samuti hoonete projekteerimisega, siis soovis Riho ennast selleski valdkonnas proovile panna. Ettevõtte poolt anti lahkelt võimalus. „Infragate’is on hoidnud mind mõistev suhtumine kolleegide poolt ja mitmekülgsed arenguvõimalused ning pidev isiklik areng,“ räägib Riho, kes tegeleb siiani hoonete ja välisruumi projekteerimise projektijuhtimisega. 

„See siin on minu üks pikaajalisemaid töökohti olnud,“ võtab tabavalt oma kogemused kokku neljandat aastat ettevõttes töötav Karli, kes tegutseb nii vee ja kanalisatsiooni kui ka kütte ning ventilatsiooni valdkonnas. Siinset õhkkonda peab ta mõnusalt elavaks: „Kolleegid on toredad ja ühisüritused on tekitanud ühtse meeskonna tunde. Vähem tähtis ei ole ka kaasaegne ja valgusküllane kontor uues majas, kus on mõnusalt kodune. Saab sussidega mööda kontorit sahistada,“ räägib ta muheledes. 

Roman hakkas erialast tööd otsima kuus aastat tagasi, hetkel, mil oli veel aasta jäänud Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppida: „Pöördusin õppejõu poole uurides, kas tal oleks mõnda tööpakkumist järelevalve või projekteerimise valdkonnas. Kahest pakkumisest eelistasin just Infragate`i.“ Alguses tegeleski ta nii järelevalve kui projekteerimisega, kuid eelistades pigem viimast tegutseb ta täna just projekteerimises. Sisseelamine kollektiivi oli tema jaoks mõnusalt kiire ning vajalikku abi ja juhendamist on ta alati saanud. 

Lisaks üleüldisele ägedale kollektiivile hinnatakse aktiivset juhatust, kuna juhatuse liikmed juhivad igapäevaselt ise samuti projekte, projekteerivad ja teevad järelevalvet.
Kõige olulisemateks väärtusteks peetakse inspireerivaid kolleege, paindlikku tööaega, väga head tasustamise süsteemi, kaasaegset töökeskkonda Tehnopoli linnakus, mõistvat juhtkonda ning ettevõtte head positsiooni ja mainet turul.